Persovdnasat

Louwman musea ovdalbealli buvtta

Dasa personverndiehtu guoskka buot bálvalussaid mat Louwman Museum bivdá.

Dasa personverndiehtu sisdoallu daid oasiid:

  1. Ovddasvasta
  2. Midji malli: persovnnadato suodjalus
  3. Maid leat persovdnadatojat?
  4. Makkar persovdnadatojd barggat mii?
  5. Man dihte mii geavahat du persovdnadiehtuide?
  6. Sihkarvuohta ja geavaheaddjit
  7. Vuoigatvuohta ja oktavuohta

Persovdnasat

1. Ovddasvasta

Louwman Museum lea ovddasvastahtton du iezzat persondataid doaimmaide. Louwman Museum háliida addit bálvalusaid mas leat allon kvalitehta. Sihkkarvuohta lea dainna dehálaš faktor. Vuordnemuš priváhta ovddas min klientaid ja nannet geatnegasvuohta sin persondataide oidnet mii dehálaš oassin bálvalusaid sihkkarvuohtas. Dán privahtecealkamis oaččut oppalaš dieđu mo mii gieđahallat du persondataid.

2. Midji malli: Persovdnadatojuoidda suodjalus

Louwman Museum arvvoasta geavaheaddjiid privata eallindilli. Go son bargga iezaid doibmabijuid, de persovdnavuogit suohttasvuohta lea Louwman Museaii hui dehpalas. Persovdnavuogit gieđahallojuvvojit ja suodjaleapmagojuvvojit stuorimus gieđahallansuodjalusa mielde. Louwman Museum doaimmaha buot dan vejolaheapmii vai suodjala coahkkema, sirdima ja vurkeheami persovdnavuogain, dan diehtu luonddu mielde. Louwman Museum lea geavahan teknologiijalaš bagadusaid vai suodjala du persovdnavuoigatvuohta vuolggalaš beassan ja geavaheami vuosttas. Jus dárbbašlaš, de mii heivehit dán doaimmaid go boahtá ođđa, almmolaččat dohkkehuvvon suodjaleamisstandarda dahje teknologiija.

3. Maid leat persovdnadatoat?

Go diehtut sáhttet identifisere du personan, de daid diehtuide leat gohccoduvvon persovnnadiehtuide. Ovddasvástádusat persovnnadiehtuide leat du namma, adresse, riegadandahkki ja girjerievdno. Maiddai du IP-addrise dahje geavaheaddjinamma sáhttet geavahuvvot persovnnadiehtun. Vai sáhtát geavahit min bálvalusaid, mii dárbbašit du persovnnadiehtuide.

4. Makkar persovdnadatojd mii giehtagohte?

Mii halidit biddjit du bures bálvalussii nugo don leat harjun duostta. Vai sihkkarastit ahte don sáhtát geavahit min bálvalusaid, de mii fertejit goassege geavahit du persovnnaliehkiid. Dasa mielde mo don bestalat biljettaid Louwman Museumii, mii sáhttit jearrat muhtun dainna persovnnaliehkiin:

  • Ovdanama ja goarganama
  • Sohka
  • E-poastaadressa
  • IP-addrresa
  • Geavaheaddjeloggat
  • Giella

Persovdnadatoid mat don addat, mii geavahat dušše daid ulbmiliid várás mat mii ovdal leat dutnje dieđihan. Vel sáhtát dán personvernvuoruheapmái čuovvovaš dieđuid gávdnat eanet dieđuid muhtin daid ulbmiliid birra.

5. Manne min geavahat du persovdnadiehtuide?

Ii gielda iezzan persovdnadatoju olggobealde golbmaide
Mii haldit leat doaibman duostta ja čielggasvuohta mii geavahat du persovdnadatoju. Du persovdnadatoju maid don leat addan minii vai beasat geavahit Louwman Museum bálvalusa, geavahuvvojit dušše dainna ulbmiliin mat dás vuolláičállojuvvojit. Mii ii goassege gielda du persovdnadatoju golbmaide.


Ulggos ja geavaheapmi persovnnadiehtuide

Dahkkiid persovnnadiehtuide du birra dahkkon ain vuoigatvuohtasuorggi vuoimmi mielde, dasa maid:

  • Doaibma ovttasbarggus duinna
  • Riektevuoru vuoigatvuohta Louwman Musea dahje goalmmadasi geažil, nugo markkin, reklama, sihkkarvuohta, (vuoiggalaš) preventuvdna, IT-haldiheapmi, dutkan ja analyysa ieznas bargetdagaid dahje bálvalusaid birra, fitnodaga doaimma, juridihkalaš ásahusat, siskkildaš hálddašeapmi;
  • Lohkanvuoigatvuohta dus;
  • Juridihkalaš geatnegasvuohta; dahje
  • Dahkkojuvvon olbmotvuoigatvuohta almmolaš ávkkálaš bargguide.

Mii galgat vuordit vel eanet dakkavnnas vuollega.

Mii coaggume ja geavahame du persovdnadiehtu maid don leat bidjan midjiide vai mis leat vejolaS barget dutnje ja diehtit du. Go don viehkat bálvalusa dahje go leat oktavuohtas Louwman Museumain, de Louwman Museum registrere persovdnadiehtu. Louwman Museum giehtagiehta dán persovdnadiehtu vai sáhttit álggahit ja doaimmahit min bálvalusa ja maiddái vai sáhttit geavahit daid vuolggalaS ulbmilidda mii vuolggaluvvo dás vuolábealde.

Gaskaboddihusa ja misbruksa gaskkalgeassi
Dasaheapmi fitnodagat, nu maiddai Louwman Museum, oaidnalit go galget heivehuvvat galat gearddusevttohasat dahje deklarasionat. Dasa ii leat buorre Louwman Museai ja su klienttaide. Persovnnadiehtu galgá maiddai geavahuvvot dainna ahte gaskkalgeassi ja misbruksa heahtehuvvojit.

Juohkit eará olbmuide
Muin leat maŋemuš bargguid várás geavahan olgguldas fitnodagaid mat doarjut min addit du jearahuvvon bálvalusa dahje bargguid, ja danne juohke du persovdnadieđut dahkkot juohkkojuvvot daid goalmmát olbmuide. Mii leat diehtalaččat dahkan buori doaimmaheami lepmoš bargguide olgguldas fitnodagain mas mii mearridit nugo galggašii hálddašit ja suodjalit du persovdnadieđuid.

Bargovuogadaga buoriduvvonMii geavahat du persovdnadiehtu maid mii coaggadit min bargovuogadaga bokte, vai beasaššit bures doaimmahit du ja ovdanahttit ođđa bálvalusaid ja produktaid.

Heivet webbsida ja aplikasjovnnat
Vai mii galgat ain heivet min webbsida, Louwman Museum registrere (persovnnalaš)diehtu geavaheami birra min webbsidas kukiat, web beacons ja eará seammalaccat teknologiijaid bokte main bidjojuvvo diehtu. Min ulbmil lea personalaiseret reklama, ja addit buorre, jođas ja sihkkarabbas bargovuoru geahccideapmái.

Dasa diehtu, mat muhtun dilalašvuođain sáhttet leat persovdnadieđut, sáhttit mii juohkit goalmmát olbmuide geat váldet analyysaid mii várás. Jus háliidat eanet dieđu kuksebirrasiid birra, dahje it háli kuksebirrasiid geavahit, de oidno min kuksebiehttalusa.

Fierbmehaste ja markkinerenMii giehtagastit persovdnadatojuvvuid min fierbmehastevuhtii ja vai soaitit doaimmahit mihtte markkinerenbargguid. Gus mii geavahat diehtu mas lea sisa- ja olggodatojuvvan ja maid du guossoheapmi min neahttasiidduide, de mii soaitit fidnet duinna heivehuvvon ja mihtte ealamearkkinerenvagttaid, ovdamearkka bokte, telefuovnnain dahje interneahtas.

Juridihk bargodagat
Lea vejolaš ahte mii fertet juohkit persovdnadatojd ovddasvástádusorganiidda dahje eará golmmaide. Ovttasbuktimis jus dat lea dárbbašlaš lágas bargodaga geažil dahje álbmotvuoigatvuohta bargodaga doaimmaide.

Doarjomearki
Mii ii doalah ovddasvastaideaddji iehtanvuoigatvuohtaid guhkit go dan lea dárbbašlaš, muhto jos lea jurdagasvuoigatvuohta minguin guhkit ovddasvastaideaddji iehtanvuoigatvuohtaid guhkibut, de mii geavahat dan. Mii dárbbašit du iehtanvuoigatvuohtaid vai sáhttit bálvalit du buorre guvlui. Dát mearrida vuosttašge áiggi, maid mii geavahat go doalahat du iehtanvuoigatvuohtaid. Min vuoigatvuohta lea ahte mii doalahat iehtanvuoigatvuohtaid dušše dan guhká go lea dárbbašlaš vai sáhttit addit dutnje bálvalusa dahje go lea dan várás riekta guottu. Maŋŋel dán mii sihkkarastit, čiegadit dahje anonymisere du iehtanvuoigatvuohtaid.

Danne go galget doaimmaheami soahpamussa vuosttasvastaide, de diehtu mat leat coahkkahuvvon dás don birra, sáhttet galleduvvot goas soahpamuš lea gielddas ja – beroštumiid ja soahpamuša sturrodaga mielde – maŋŋel dan, vai sáhttit doaimmahit lágasvuoigatvuohtaid galleheapmái ja vai sáhttit vástidit jearaldagaide dahje doaimmahit eret váidahusaid maŋŋel go soahpamuš lea heaitton.

Diehtut mat min mielas leat dárbbašlažžan vai sáhttit geahccat ja gaskkaldit návccaid mat leat vuosttažettiin min vuosttas dahje vai sáhttit álggahit riektadoaimmahat dahje gaskkaldit návccaid du, min dahje goalmmádasa vuosttas, sáhttet min luhtte vurkejuvvot dan guhkká go dakkár doaimmahat sáhttet leat álggahuvvon.

6. Suodjaleapmi ja geavaheaddjit

Mii suodjalat du persovdnadatoaid mat leat vurkejuvvon minguin. Mii dahkat juohke diegga vai suodjalit du persovdnadatoaid buoremusat mehtun vuosttaheapmi beassama, biddus dahje varkkala vuosttas. Dasa mii leat sisaiduvvon politihkka vai sihkkarit ahte min barget ja bálvalusat heivehuvvojit nu ahte standárda lea heivehuvvon dorvvolaš suodjaleapmi. Louwman Museum bargit oažžaba du persovdnadatoide beassan dušše go dat lea dárbbašlaš sin bargovuogi dagahallamis.

Mii dahkkume dohkkeme birra suodjalusa birra du persovdnadiehtuide mat mii leat biddjon olgguldas fitnodahkii geavahit. Jus mii min bálvalusaid várás geavahit olgguldas fitnodaga mii min ovddas gieđahallá persovdnadieđuid, de mii fuomášit ahte dat fitnodagat maid dohkkehit min suodjalusgeavaheami. Dát dahkame mii čállit njuolggadusaid nu go soitet gohčoduvvon "gieđahallandiehtoávttus", mas mii earret eará mearridit suodjalusdoaimmaid mat galget válljejuvvot ja persovdnadieđuid geavaheami birra.

7. Ruogat ja oktavuohta

Don leat vuoigatvuohta oaidnit iezzat persovnnadieđuid maid mii giehtagat ja geavahat. Erenoamastege leat du vuoigatvuohta gohccet, goddit dahje sihkkarastit persovnnadieđuid geavahusa muhtin dáhpáhusaid. Lassidan leat du vuoigatvuohta geavahit iezzat mearrádusa geavahusa birra, dan rádjái gos min giehtagus du persovnnadieđuid birra lea du mearrádusas vuođđuduvvon, vuoigatvuohta bidjat eret bálvalusgoartima Norgga persovnnadieđuid ovddasvástádusa lassin, vuoigatvuohta bidjat mearrádusa dan geavahusa birra mii guoská just du, ja vuoigatvuohta diehtovuoigatvuohta geavahussii (dataportabilitehta). Dat maiddái mearkkaša ahte don sáhtát sirdit dahje sirdit gávdnat iezzat persovnnadieđuid. Jus háliidat geavahit dán vuoigatvuođaid, de váldde oktavuođa Louwman Museum-in. Jus leat jearaldagat mo Louwman Museum giehtagat ja geavaha du persovnnadieđuid, dahje háliidat geavahit okta iežat personprivatvuoigatvuođain, de sáhtát sádde dieđuid čujuhussii info@louwmanmuseum.nl ja čállit ahte dat guoská ‘Privacy Louwman Museum’. Jus Louwman Museum ii sáhte dahje ii ollásit sáhte mearridit geat persovnnadieđut du jearaldat oaidnin, rievdadusa dahje sihkkarastusa birra guoská, de sáhttá Louwman Museum jearrat ahte galgá vel spesifiserejit du jearaldaga. Louwman Museum bistá du jearaldaga doaimma heaitin goassege mannan go don leat sáddejuvvon dán (lassi) spesifikasuvnna.


Mii leat maŋemus geardde rievdadan personverndadoaimmas meid 22. mies 2018. Louwman Museum sihkkarastallá vuoigatvuođa heivehit personverndapolitihkasa. Louwman Museum ávžžuhallá du maiddái jeavdit geasi geasi dán siiddu geahccat jus rievdadusat leat dahkkon. Jus mii dahpáhuvvat dehálaš rievdadusaid personverndapolitihkas, de mii dieđihit du dan.