Duesenberg Rembennde vuosttasgearddi

Rode auto met beige wielen en dakje in glimmende showroom
Zwarte auto met witte banden vanaf de zijkant in zwarte studio
Zwart-wit portret van man in pak voor een muur
Rode Duesenberg auto met witte wielen en open dak op een parkeerplaats in groene woonwijk

August ja Frederick Duesenberg, geat maiddai gohccot Augie ja Fred, leat oainnamin problema. Gielat mannet bures, muhto bisnis ii mannu nu bures. Dalle 1922 rájes sii leat hálidan lassidit bilamarkkahta otnevuhtii. Dalle luksuslasis Duesenberg Model A bilas sii čájehit mo sii sin geavaheami gielaracemotorain sáhttet dahkat ideala vuoimmiovttadaga mielddis Grand Tourer-bilii.

Dainna vuosttas geardde go hydraulihkala remmat leat sirdon buot njeallje vielain, lea biila iežas agaid ovdal. Ođđa teknologiija lea muhto dearvva, ja biila deaivvada maiddai nugo juridihkalahtten dan lagain mii heiteha ovdageassima. Dan go doarvvasvuohta ja buhtisme vuoigatvuohta leat heajos, ja dušše 650 biilla leat buvttaduvvon, de vielljat leat guhkkin bohccot boazosadjiid.

[object Object]


Vielljat barget 1926 eret Lobban Cordin bokte, gii lea Cordin ja Auburna eadni. Erret dovdda Duesenberga luksuskonseavttii. Fitnodaga ferte joatkit ovdaneapmagiin. Augie geavaha dál áiggis racemotoriduvrra huksema, ja Erret addá Fredda johtolaga biilavuorkkis ja fidne sutnje barggu: Ráhkat maiddai luksus biilla mii gávdno máilmmi. Ja nu manná. Fred bidjá buot energiija ođđa Model J:s. 1928:s lea son geargan. Unnimus Duesenberg vuordá buot. Nuppelassii, gos doaktár oažžu 3 000 dollar jagis, Model J stivre 8 500 dollar.

[object Object]
Cahppes biila vilges reahpaniid mielde siidduin cahppes studioas

Duesenberg Model J Limousine-Landaulette Troana-biila

Muhto dat lea dušše chassisa várás. Maŋemuš haga leigga gaskal 13 000 ja 19 000 dollar. Okta iešguđetlágan malli vurdo juo 25 000 dollarin. Dan ovddas oaččut biilla mas lea 265 hk ja eaneteknologalaš sisdoallu: varahis čuovga mii juohke 700 mihli muitala ahte olja ferte rievdadit, čuovga mii juohke 1400 mihli muitala ahte akku ferte dárkkistit, ja Bijur-pompa mii automahtalaččat juohke 75 mihli gohčoda chassisa smirrapunktaid.

Geahca modeli J
[object Object]

Danne bilain halat oaiddut Manhattanis. Du sukses golganjuolggas. Bassi vuosttasvuogi vuoigatvuohta lea roahppan. Muhtin geainnu vuoigatvuohta ii leat vel roahppan. Jahkui 1929 bursa roahppa, ja Model J vuovdanahtto roahppa maid. Muhto Duesenberg doalva vielja bajás Hollywood jetseta ja Eurohpala aristokratiija geažil. Clark Gable, Greta Garbo, James Cagney, Mae West, Windsor herttua, Maria gonagasnissona Jugoslaviijas, Alfonso gaska gaska Spania, ja nu movt, Al Capone. Romaniija prins Nicolaas ostá golbma. Ja juohke dihte lea vejolaš: guhkes, oanehahtti, juohke jur dagahahtti ivnnit ja juohke sihke sisdoallu. Don halat oaiddut danin. Duesenberg imaiga lea buot eará merkeid bajábealde.

Rukses Duesenberg biila albbas vielgadin ja beasa gahpirin, sadjasearvi rukses studioas

Duesenberg Model SJ Lagrande Dual-Cowl Phaeton

Duesenberg sahtta joatkit. Miessemannu 1932 Fred Duesenberg almmuha Model SJ, mii lea supercharged J mas lea 320 hk. Dan gallema gallemas lea njeallje gassaladdanbivddu mii boahtet motoras olggobeallai. Dasa lea dan ikonalaš disaina ahte Erret Cord registrere dan sihke dilli dihte go merkki. Dalle rádjai leat joatkkaskuvla biilla olamuttus 160 km/h, muhto Duesenberg Model SJ oahtá dan fargga 17 sekunddas ja manná vel 225 km/h rádjái.

Čájet Modela SJ
[object Object]

Muhto dalle manai juo boasta. Guokte mánu maŋŋel lea biila Freda fataala. Su Duesenberg Murphy SJ-biillas han galgá bálgá alde. Su leaššá heakkana, muhto dan maŋŋel boahtte buotnasuhttin ii. Ja danin lea maiddai fitnodaga mohtor goddon. Su jođiheaddjirollu váldá ovdan su viellja Augie, muhto Duesenberg Inc. ii birge ja manná 1937:s roasmmohallamiin.

Leage dan duogos merke lea gievraduvvon Amerihkalaš kultuvrras sánis "doozy". Dat geavahuvvo vel goit go galgá čilgejit ahte muhtin lea nu ollu árvvus ja buoriduvvon. Duesenbergat ieš leat maiddai ain hui doozy. Jahkás 2018 ovtta Model SSJ (mii lei ovdal Gary Cooperin) vuovdii 22 miljovn dollar. Louwman Museum čájeha muhtin maiddái maiddái ikonalaš modellaid Auburn, Cord ja Duesenberg. Sihke fiillat geat háliidit oanehis geahččalit eanet dainna merkan, gávdnojit Auburn Cord Duesenberg Automobile Museum gávpogis Auburn.